Mulle tundus nagu oleks kogu maailm mu jalge alt pühitud ning ma lendleksin taevas...
Suudlus oli kestnud juba pikkemat aega ma arvan,et see oli meie pikkim suudlus senimaani kui ma järsku maapeale tagasi tulin ning suudluse lõppetasin...

"Mida sa omarust teed?!"kisendasin ma kuid kui mulle meenus,et olime siiski kooli koridoris võttsin hääletooni koheselt vaiksemaks..

"Mis sa kisendad siin?Ma olen ju ennegi sind suudelnud."vastas Klen mulle sügavalt silma vaatades nagu ta ei saaks aru mis mind häiris...

"Jah,aga siis pole sa enne seda mind selgitusteta jättnud ja ära kadunud!"vastasin ma viha silmis.

"Ma ei saanud sulle tol õhtul seletada,ma oleksin su elu ohtu seadnud!"lausus ta.

Okei nüüd on mul küll juhe koos...Ma ei saa enam üldse aru milest ta räägib..

"Mis mõttes?"küsisin,ise talle suurte silmadega otsa vaatades.

Klen vaikis hetke ning ohkas kuid lõpuks lausus.

"Andrea oli kusagilt su koduse aadressi teada saanud ning ähvardas sulle halba teha kui ma talle ei helista ning temaga ei kohtu..."lausus ta...

Nüüd ma saan aru,ta ju püüdis mind ainult kaitsta ja mina totu arvasin,et tal on Andreaga suhe...

"Nüüd ma mõistan sind Klen!Kuid miks sa mulle lihtsalt ei maininud,et Andrea sind ähvardab.."

"Ma ei saanud..See on pikkem jutt..
Kas ma täna õhtul sind külastada võin?Siis räägin lähemalt..."

"Ei täna ei sobi,vanemad on tagasi kodus ja nad ei tea veel sinust midagi..."

"Arusaadav,aga seleta neile kuidagi täna ära ja siis lähme homme peale kooli koos sinu poole?"Palus ta.

"Okei aga nüüd peaksime küll klassi naasma muidu hakkab õps veel pärima."

Läksime koos klassi ning peale aktust saatis Klen mu poolde koduteele ära ning läks ise koju.
Ma otsustasin veel veidike kodulähedal pargis istuda ning siis koju minna.
*
Avasin ukse ning võttsin kontsad jalast kuna jalad lõid lausa tuld...Ripputasin mantli nagisse ning läksin vanemaid otsima.
Ema valmistas köögis traditsioonilist koolialguse paiarooga ning paps täitis kontoris mingeid pabereid.
Kui olin vanemad ära näinud lippasin ülesse oma tuppa.
Vahetasin kleidi dressipükste ja lohvaka särgi vastu ning vajusin voodile.
Kui olin paar minutit lage jõllitanud otsustasin arvutisse minna.
Avasin facebooki ning juba oli mul 2 kirja.

Üks Klenilt ja teine Markilt.
Mark ei kirjuta mulle tavaliselt...

Otsustasin avada Marki kirja esimesena.

Mark: Hei Emily! Kas homme ikka kooli tuled või oled haigeks jäänud?
Sa nägid ikka päris kahvatu välja..

Loodan,et tuled!

Wtf?! Mark muretseb?! Ta pole kunagi eriline muretseja tüüp olnud..

Vastasin talle jaatavalt ning avasin Kleni kirja.

Klen: Kas jõudsid ilusti koju?
Ootan juba hommset,tahaks sind nii väga näha juba! :)

Emily: Jah jõudsin küll ;)
Ma ka!

Vastasin Klenile ära ning sulgesin arvuti.

*
Tõusin hommikul tund enne äratust,und lihtsalt ei olnud...

Käisin pesus,valisin riided-pikkade varrukatega punase pluusi,mustad teksad ja punased baleriinad.
Vahetasin riided ära,väike meik,tegin voodi korda ning otsustasin täna väikese krunni endale pähe teha.
Kui lõppuks korras olin läksin alla sõin ja vaatasin tänase koolimenüü netist üle.
Täna on söögiks maksakaste mis tähendas,et pean endale paar võikut kaasa tegema..
Võikud valmis ja kottis ning oligi juba aeg kooli minna.Panin veel selga musta tagi ning oligi minek.
*
Garderoob oli riideid täis seega on esimene tund kohe, kohe algamas..
Ripputasin tagi ära ning kiirustasin klassi,õnneks oli tunni alguseni veel 2 minutit.

"Tule istu siia Emily!"hõikas Mark ning kuna ma Kleni kusagil ei märganud võttsin pakkumise vastu.
Just siis kui olin istet võttnud tuli Klen klassi.
Ta vaatas mind kuidagi vihase pilguga..
Istus siis maha ja tund võis alata.
Esimesed neli tundi kulgesid normaalselt ning peagi jõudis kätte söögivahetund...
Läksin klassist välja ja istusin aknalauale,minuga liitus Klen.

"Noh miks preili sööma ei lähe?"

"Preilile ei maitse maksakaste.."laususin ma hakkates käega kottist võileibade karpi otsima.

"Ohoh,sul kohe erimenüü?"

"Mhm,tahad ka?"

"Ikka kui tohib.."

"Ole lahke."ütlesin ma ja ulatasin talle kõige suurema võileiva.

Sõime ära ning läksime matemaatikat õppima,algas mata tund...

Ülejäänud päev kulges kiirelt ning peagi läksime koos koju.

*
"Mamps,paps läksid poodi nii,et oleme omapead praegu."laususin ma.
Selle peale kortsutas Klen kohe kulmu.

"Hei,korrastage oma mõtteid noormees."laususin ma naljatades.

"Okei preili."

Läksin ülesse ning vahetasin riided,krunni jättsin pähe kuna ei viitsinud midagi juustega ette võtta..

Treppist alla tulles seisis Klen seljaga treppi ees.

"Roni selga!"

"Hull oled w? Ei roni.."

"Jah olen hull,sinu järgi..Roni nüüd palun selga Emily!"

"Oh sind küll,no okei eks ma siis ronin.."

Hüppasin talle selga ning ta sõidutas mind mööda maja ringi..

Ma tean,see on lapsik...

Aga mina ja Klen,me olemegi lapsikud ;)

Loodan,et see osa meeldis teile,see oli pikkem kui eelmised ;)
Oleksin väga õnnelik ja tänulik kui komenteerite seda mida te sellest osast arvate :)
Ettetänades Kristel.